Farmielu, päike ja lõputud viinamarjapõllud

nonii.. tere jälle.

Kõrvetav päike, lõputud viinamarjapõllud, unistus külmast õllest. Peale tööd korralik füüsiline väsimus - see on meie elu hetkel päevast päeva.

Rutiini ei ole, iga päev tutvume uute inimestega, õpime üksteist paremini tundma viinamarjaistandustes tööd rügades - iga päev on suur seiklus. Hommikul on äratus kell 6, hommikusöök söödud hakkame farmi sõitma. Tööpäev algab kella seitsmest.

Esimesel päeval anti kätte 110 dollari väärtuses tehnikat - turvavest, kaitseprillid, lõiketangid, vöökott ning kindad. Tööd võib teha ainult täisvarustuses kuna siin farmis on kord kindel.

Kokku on meid põllul 11. Iga päev jõlgub meiega "supervisor", kes kontrollib, õpetab ja parandab meie tehtud tööd. Töö iseenesest on vägagi lihtne, võib õelda, et liigagi lihtne. Jalutame ühe taime juurest teise ning lõikame üleliikseid võsusid maha. Kuna palju peab kükitama ning jälle püsti tõusma olid esimesed päevad jalgadele vägagi väsitavad. Tööpõllul on kolmest rahvusest töölisi - eestlased, austraalased ja uusmeremaalased.

Pöösastevahel töötades oleme nii mõningaid elukaid kohanud, neist suurim oli lehtede all peitev umbes 30 cm sisalik. Üldiselt karta pole midagi kui ise kedagi surkima ei lähe...

Peale 10 läheb juba päris palavaks, teisipäeva keskpäeval jõudis termomeeter 35 kuumakraadini. Ei taha mõeldagi mis saab kuu pärast. Samas on ilm muutlik, mõned päevad on pilvised olnud ning reedel lõi isegi äikest.

Selleks korraks kõik, nüüd sõidame Perthi poole asju ajama.. lugemiseni!