Suvi, j6ulud ning uus t66! I Part

Tere jälle,

Taas on k2es aeg blogi t2iendada. Alustame jõuludest.

Kas see aasta oli õiged jõulud..? Vist mitte, kuna minu jaoks on jõulud aeg kus veedad aega perekonnaga ja endale tähtsate inimestega, väljas on lumi maas ning jõuluõhtul istud pidulauas ning nosid jõulupraadi, aga Aussis mõõdusid jõulud rannakylastusega, grilliga, ööklubiga ja niisama aja surnuks lõõmisega.

Kui Innerspaces 23. detsembril lõpparve tegime, kolisime otsaga tagasi koduseks saanud päkerisse, saime sama toa number 17. kus elasid ka meie sõbrad sakslased. Sakslasi on yldiselt WA-s iga nurga peal, samuti oli ka neid päkeris oma 10 isikut. Jõulud saigi mõõda saadetud sakslastega. Põhiliselt suhtlesin kahe kundega - Sebastian ja Johannes - mõlemad muhedad vanad, yks neist lahkub veebruaris, kuid teine jõudis veidi enne meid. Seega võimalus, et yhel päeval koos ida rannikule r2ndama hakkame.

Jõululaupäev:

Ega ei olegi suurt midagi kirjutada, sest ilm oli piisavalt palav, et suurt midagi ette ei võetud...
Yldiselt sai enamus ajast päkeri siseõues istutud ning teiste härradega söödud ja joodud. Õhtupoolikul veel linnas käidud ning mõned kõned kodumaale võetud. Tagasi päkeris ning jatkasin sealt kus pooleli jäin, kuniks sammud klubipoole seadsime. Pärast paari tundi jauramist burgerist läbi ning magama ära!

Järgmisel päeval oli plaan kari kokku ajada ning Scarbrough randa minna. Maandusime enne randa minekut rannaäärses päkeris kus yks sakslastest peatus - seal grillisime liha ning valmistasime burgereid.



Õhtupoolikul seadsime sammud rannapoole... päike loojund - hosteli tagasi. Jama oli see, et kõik korralikud toidupoed olid terve 25. suletud. Lahti olid ainult kohalikud hiina nö supermarketid, kust vähest kraami, mis seal myyakse, saad poole kõrgema hinnaga.





26. olid juba kõik poed lahti. Aussid kutsuvad seda Boxing dayks.. ala päev millal vahetatakse esemeid, mis jõuluvana toodud kingikotis ei meeldinud, poes ringi. Kuna riided hakkasid juba otsa lõppema ning pesema polnud
veel pannud, siis sai endalegi poest nii mõnegi eseme ostetud. Kylastasin ka raamatupoodi kust ostsin Richard Branson-i Autobiograafia - loen huviga ning see sisustab ka hästi õhtutunde!

27. Detsembril sain oma esimese trahvi kohalikult korravalvurilt. Olin just oma poeringi l6petamas ning autot parkimas mil m2rkasin, et patrull seisab minu taga. Veidi aja p2rast, kysiti lube, mida mul loomulikult kaasas ei olnud. P6hjus miks rajalt maha v6eti oli tagumine numbrim2rk mis ei ole just k6ige paremas korras. Leiti ka mootori juurest v6imalik 6lileke, mis kohe kindlasti ei vastand t6ele ning tehti selgeks, et kui teist korda nende numbritega vahele j22d saad Yellow Stickeri - pmt kohtustus ylevaatlusele minna ja vead 2ra parandada teatud aja jooksul.



Egas midagi asjad selgeks r22gitud, mindi lubade mitte kaasas olemise eest tiketit kirjutama. M6ni minut m66das tuleb patrull autost v2lja ja ulatab mulle tiketi - loen ja uurin ning vaatan.. ahah 150 AUD-i.. Seej2rel kysisin, et kas on v6imalu seda summat v2heke v2hemaks teha? Algul r22giti kyll juttu, et nemad seadust ei kirjutanud jne... kuid l6puks t6id oma 6piku v2lja.. uurisid ja puurisid oma paar minutit ning voilaa.. saingi hoopis 50 daala, kuna mind k2sitletakse kui from oversea! Kui v6rrelda eesti patrullidega, siis nende ees myts maha! Seega kui keegi kunagi Aussi satub ja juhiload yldse puuduvad, siis yle 50 daala ei tohiks te kyll saada!


UUDISED Postimehelt

Lääne-Austraalias möllavad tulekahjud on hävitanud vähemalt 20 eramut

Lääne-Austraalias möllavates tulekahjudes on hävinud vähemalt 20 eramut, vigastada on saanud neli inimest.

Enamik mahapõlenud majadest asus Toodyay lähistel, jäädes 80 kilomeetrit Perthist kirdesse, vahendas The Telegraph.

«Me saame kinnitada, et hävinud on 20 eramut, kuid see number võib kahekordistuda,» rääkis Lääne-Austraalia tuletõrje- ja päästeteenistuse pressiesindaja Allan Gale.

«Reas olnud majadest on hävinenud üks maja teise järel ja on piirkondi, kus tuli lõõmab endiselt,» lisas ta.
Osariigi peaminister Colin Barnett kuulutas põlenguala looduskatastroofi piirkonnaks.

Ametivõimud hoiatasid kohalikke elanikke kodudesse naasmise eest, kuna tuleleegid maastikupõlengus ulatuvad kohati 2,1 meetri kõrgusele ja puud hõõguvad tee ääres.

«Tulekahju mõjutab inimesi, kes ilmselgelt tahavad naasta oma majapidamistesse, kuid piirkond pole üldse turvaline,» rääkis Gale. «Inimesed on täiesti šokeeritud. Siin valitseb suur segadus, kuid linnaelanikud aitavad ja tahavad pakkuda toetust, mis on tore,» lisas ta.

Toodyays on kahe päevaga põlenud ära 2700 hektarit metsa ja põllumaad.

Elust veel..

Tere, tere

Jätkan sealt kus eelmine kord pooleli jäin:

Kui jõuludest rääkida, siis linn oli kaunistusi täis juba novembri lõpus. Northbridge kubiseb klõunidest ja esinejatest. Juua täis inimesed karjuvad linnas Merry Christmas ning jalutavad edasi! Eks on näha ka vähe maitsekamaid lõbustajaid - mõned mustkunstnikud jms. Pildil on üks musikaalne perekond Christmass Caroleid esitamas - sai isegi oma kuldrahad neile visatud.



Töö InnerSpaces lõppes eile - asjaga võib väga rahule jääda. Lõbus seltskond, lihtne ja vaheldusrikas töö. Palk oli hea kui vaadata töö olemust - ühe päeva tassid mõõblit, teise päeva sõidad kaubikuga ringi, kolmandal paned objektil mõõblit kokku - saidil liikusid asjad sujuvalt, poistel oli oma keskus kaasas, muusika matsus hommikust õhtuni ning kondistsioneer hoidis jahedat temperatuuri ja märkamatult oligi päev jälle õhtus. Kokku töötasime viis päeva (keskmiselt 7-8 h/päevas), mille eest maksti 720 dollarit. Vahest kyll tuli kulutada oma kytust ning autot objektide vahel kärutamisele, kuid lõpp hea kõik hea!

Kui auto peale juba jutt läks, siis võib õelda, et eelmisel nädalal lõppes meil kolm korda kytus otsa, neist kaks korda Fremantles. Mis seal ikka - õhtul 3L kankud kaasa ning sammud tankla poole seatud. Kui 6L auto paagis sees, sai mõeldud, et kas ikka viitsib tanklasse sõita ja veel paaki täita, nagunii pole vaja hetkel pikemaid sõite teha. Ja nii ikka ja jälle ta otsa sai kuniks viimane jalutuskäik läks väheke pikaks ning peale seda sai paak ääreni täis topitud! Paagitäis 70 + liitrit maksis paar kopikat alla 90 daala.. no sellega peaks siin vähemalt nädala sõita saama!

Nüüd on mõned päevad puhkust ning enne uut aastat läheme oma uut töökohta külastama - asukohaks on New Norica (160 km Perthist põhja suunas). Töötame ettevõttele Gilmac Pty Ltd, kes tegeleb toidugraanulite tootmisega. Täpsem sisu selgub kahe ja poole päeva pikkusel kylastusel. Tööle läheme kolmeks kuuks, seega saab ka viisa pikenduseks vajaliku päevade arvu sealt kätte! Täie auruga hakkame töötama 4. jaanuarist. Kuna tegu on ka füüsilise tööga, pidime läbima tervisekontrolli koos narkotestiga, sest siin on üpriski tavaline kanepi tõmbamine ning muude narkootiliste ainete tarvitamine. Seega nagu tööandja ütles: No drug addicts in my Company! Testid tehtud, sobivad tulemused bossil käes ja uus töö olemas! No worries at all...



Ilusat jõuluaega Eestisse!

Puhkus ja Jõuluaeg Western Australias!

Armasad blogilugejad, seisud siis järgmised... Ginginist oleme lahkunud ning otsapidi tagasi koduseks saanud Perhtis!



Uskumatu kuidas siin raha kulub - lähed poodi ja ei saa arugi kuhu 100 dollarit on kadunud. Eks sai ostetud ka vajaliku kraami - ehitusel töötamiseks metallninaga jalanõud (kulusid ära, kuna hetkel töötame kohalikus sisustusettevõttes InnerSpace), BlueCard - järjekordne jabur ohutusteemaline kaart, milleta ehitusobjektile ei lastagi (Seda saab taodelda internetis klikides kysimustele vastuseid ning makstes 800 EEK-i... täielik totrus),korvpall, et rannas aega sisustada ning kast õllet ja muud eluks vajaliku kraami.

Toon välja ka mõned hinnad:

Kast õlut (24x 375ml) 380 EEK-i
Piim - 3 liitrine kanku maksab 35 EEK-i.

Võib õelda, et roheline on siin suht kallis.
Näiteks viinamarjade eest maksad poes ligi 200 krooni kilo.
Tomatid umbes 60 EEK-i kilo.

Bensiin 10,7 EEK-i/ liiter. - meie auto sõitis 65 liitri eest umbes 400 km. Kõige hullem pole, aga võks rohkem sõita! Hinnad kõiguvad suhteliselt palju. Linnast väljas maksis küte üle 13 EEK-i, mõnedes tanklates linnas 12 peale.

Säästmisest niipalju, et 4$ senti saab hinnast alla kui kulutad marketis 40+ dollarit ning pärast esitad tšeki tanklale - abiks ikka!

Ostetud sai ka uus kõnekaart OPTUS, kuna elu Ginginis näitas, et Vodafone võib väljaspool linna minema visata kuna levi ei ole absoluutselt. Mind saab nüüd kätte numbrilt 042 38 47 957.

Kuna jutt juba raha kulutamisele läks, siis siia sobib ka järgmine lugu:
Viimased päevad olen töötand kohaliku energiagigandi Western Power-i valdustes koos kahe InnerSpace kundega. Nimelt tellis WP suurema koguse pealtnäha tavalisi kontoritoole (umbes 200), mida nüüd kokku paneme. Kokkupanek on lihtne nagu igal teisel toolil - 30 sekundit ja tool koos. Lõpuks ikkagi selgus, et need ikka ei ole päris tavalised - faktor mis need eriliseks tegi oli hind. Tuli välja, et iga isend maksab 1350 dollarit mis teeb eesti rahas ringi arvutatult umbes 13 000 krooni ja seda kõigest ühe kontoritooli eest! Siin see on...

Ilmmast v6ib niipalju rääkida, et väljas on suviselt soojaks läinud. Näiteks eelmine nädalavahetus sai veedetud Fremantle rannas - reedel 37 ja laupäeval 39 kraadi. Ja nii ka see nädalavahetus - hommikupooliku veetsime rannas korvpalli tagudes, päevapoole muutus ilm mitte enam nii meeldivaks ning nyyd veedame linnas aega. Eks hakkab vahetevahel jahedat ilma juba taga igatsema...

Mõned pildid nii minevikust kui ka olevikust!


Vana hea Toyota viimaseid päevi Dunsbrough rannas! Kui teid huvitab kuhu jäi Cressida, siis vastuseks võib õelda, et jätsime ta Dunsbrough-sse vanaduspõlve veetma. Hilisem kontakt õnneks puudub!



Ajad millal sai veel vinyardis töötatud! Pildil telkima minek! Samuti Dunsbrough lähedal metsas!

Ok, varsti uued tegemised ja pildid! Ilusat jõuluaega teile Eestisse!

Töö Ginginis..

Hei hei! Veidi üle nädala töötasime Ginginis (Perthist umbes 150 km põhja). Tegu oli
küllaltki piraka farmiga - umbes 32 ruutkm. Farmis jalutasid hetkel mõnisada lammast ringi kuid tulevikus pidi tulema sellest nädisifarm kuhu tuuakse tulevasi farmereid ning näidatakse milline farm on võimalik neile ehitada. Seega oli meie tööks veetorude paigaldamine. Kokku tuli koos õhuliiniga üle 25 km torustike maasse toppida. Ega midagi rasket pole olnud, natuke jalutamist, natuke sõitmist, väheke labidaga kühveldamist ning oligi torud pandud. Imelikuks tegi asja see, et tavaliselt kaevatakse auk ning sinna pannakse torud, kuid siin panime enne torud maha ja hiljem tuli traktor kraave lükkama, aga ei kurda - see andis meile 20 h tööd juurde!




Tööpäevad algasid seitsmest hommikul ning lõppesid kuuest õhtul. Töö oli lõbus ja aeg läks lennates, kindlasti saab siin tänada vinyardis tehtud maruigavat tööd!



Nädala elasime farmi ääres asuvas majas koos farmi manageriga ning ühe kolmanda töölisega. Elu oli mugav ning lõbus!



Hetkel jällegi mõneks päevaks tsivilisatsioonis.

OK, pikemalt siis kui pull läbi on! Cheers!

Puhkus, Auto ja uuesti tööle

Nii.. Tere taas kallid blogilugejad. Pole mõnda aega kirjutanud, seega alustame algusest.

Seisud siis sellised: Eelmisel neljapäeval lõppes viinamarja istanduses töö, nädal enne kui lubati aga ega see meelt kurvaks ei teinud. Ausaltõeldes oli juba vägagi siiber sellest istandusest ning oligi aeg millegi uuega tegeleda. Mõned päevad veel metsas elatud, hakkasime tagasi Perthi suunal liikuma. Auto jätsime Dunsbroughsse puuvarju peitu ning suveniiriks sai kaasa võetud kaks numbrimärki. Loodame, et see oli ka viimane kokkupuude selle autoga.

Otsaga Perthis, külastasime oma vana head päkerit, kuhu ennast ka sisse sättisime. Sai siis nädalakese rahulikult puhatud. Päkeris oli seltskond kirju - toas elasime sakslastega, esindatud olid veel prantslased, rootslased, austerlased,narkomaanid, hiinlased, jaapanlased. Uskumatu, aga kokku sai seal kuus ööd viibitud. Üldiselt peale puhkamise tegelesime ka uue auto otsinguga ja samas sai ka uut tööd vaadatud. Autole sai järgi mindud Laupäeval - isendiks Ford falcon, 4 liitrine mootor, universaalkerega monstrum. Natuke hooldamata, kuid üsna korralik. Hinnaks 1000 dollarit.



Töö leidsime täiesti juhuslikult AussiJobsist (tööbyroo, kes otsib reisijatele tööd) sisse astudes. Idee poolest oli see töö mõeldud teistele eestlastele, kuid kuna nad just sel päeval ja sel kellaajal näole ei andnud saime töö endale. Töö asub umbes 200 km Perthist põhjas. Tööks on kastmisvoolikute paigaldamine põldudele. Põlde pidi contractoril erinevaid olema viinamarjadest kartuliteni, loodame, et seekordne töö tuleb huvitavam! Elukohaks saab mõneks ajaks backer, mis on tööandja poolt organiseeritud.

Kuidas seal elu käib kuuleb peatselt!

Cheers!

Seiklused Lääne-Austraalias..

Nii.. järjekordne töönädal on selleks korraks jällegi ümber. Läks nii ja naa.. Tööst niipalju, et jube emotsioonituks on töö muutunud. Ainus faktor mis tööd vähegi huvitavamaks teeb on üpriski lahe seltskond. Kuid jah.. arvatavasti kaks nädalat veel ning siis plaan tagasi Perthi suunduda ja Fremantles korter otsida. Aga see on tulevik...

Eelmisel nädalalõpul, teel Dunsbroughst Perthi, väsis õlipuuduse tõttu auto kolmas silinder. Õnneks kõigest 15 km Busseltonist eemal. Sõita veel sai, kuid kõva klõbn oli mootoris. Keerasime otsa Busseltoni töökoja poole, kust lubati veel auto elueaks mõnda päeva kuni kuud - oleneb kuidas me teda kohtleme. Seega sai sõidetud veel pea nädal kuniks neljapäeva hommikul tööle sõites auto lõpuks otsad andis. Mõni minut hiljem helistas ülemus ning teatas, et tööpäev jääb vihmasaju tõttu üldse ära. Suur lõõk see ei olnud, kuna teadsime, et varem või hiljem ta otsad annab. Lükkasime siis auto rahulikult parklasse kus ta ka tänaseni puhkab.

Kuna tööpäev jäi ära, seadsime sammud linna. Dunsborough on väike rannikuäärne linn Lääne Austraalias. 250 km Perthist lõunas. Üldiselt on tegu nö rikaste rajooniga kuna maa hind on väga kõrge. Linn on väga populaarne turistide seas, 1999 aastal valiti Dunsborough Lääne - Austraalia parimaks turistimagnetiks. Linnas elab kõigest 3300 inimest.

Külastasime mõningaid cafesid ning lõpuks peatusime bubis. Korralik koht - palju inimesi, kel piletid näpus ning näod telerist jooksva koerte võiduajamisele suunatud. Pokkerilauad, kus õhtul ka ühe Australian Poker League poolt korraldatud turniiril kaasa tegime. Seega venis see õhtu päris pikaks, kuid lõbus oli. Silma on hakanud ka ebanormaalselt suured trahvid - näiteks invakohale parkimise eest on võimalik saada 5000 dollarit (50k EEK-i), selgeks tehti ka see, et lahtise õllepudeliga tänaval ringi jalutamine läheb maksma vähemalt 250 daala(2500EEK-i).

Nüüdsest ronisime kaheks nädalaks telki, mis asub 30 min jalutuskäigu kaugusel töökohast. Hommikuti askeldades oleme kohanud känguruid ja muid elukaid, nii et elu läheb aina huvitavamaks.

Ok, hetkel kõik
U're up to date!

Farmielu, päike ja lõputud viinamarjapõllud

nonii.. tere jälle.

Kõrvetav päike, lõputud viinamarjapõllud, unistus külmast õllest. Peale tööd korralik füüsiline väsimus - see on meie elu hetkel päevast päeva.

Rutiini ei ole, iga päev tutvume uute inimestega, õpime üksteist paremini tundma viinamarjaistandustes tööd rügades - iga päev on suur seiklus. Hommikul on äratus kell 6, hommikusöök söödud hakkame farmi sõitma. Tööpäev algab kella seitsmest.

Esimesel päeval anti kätte 110 dollari väärtuses tehnikat - turvavest, kaitseprillid, lõiketangid, vöökott ning kindad. Tööd võib teha ainult täisvarustuses kuna siin farmis on kord kindel.

Kokku on meid põllul 11. Iga päev jõlgub meiega "supervisor", kes kontrollib, õpetab ja parandab meie tehtud tööd. Töö iseenesest on vägagi lihtne, võib õelda, et liigagi lihtne. Jalutame ühe taime juurest teise ning lõikame üleliikseid võsusid maha. Kuna palju peab kükitama ning jälle püsti tõusma olid esimesed päevad jalgadele vägagi väsitavad. Tööpõllul on kolmest rahvusest töölisi - eestlased, austraalased ja uusmeremaalased.

Pöösastevahel töötades oleme nii mõningaid elukaid kohanud, neist suurim oli lehtede all peitev umbes 30 cm sisalik. Üldiselt karta pole midagi kui ise kedagi surkima ei lähe...

Peale 10 läheb juba päris palavaks, teisipäeva keskpäeval jõudis termomeeter 35 kuumakraadini. Ei taha mõeldagi mis saab kuu pärast. Samas on ilm muutlik, mõned päevad on pilvised olnud ning reedel lõi isegi äikest.

Selleks korraks kõik, nüüd sõidame Perthi poole asju ajama.. lugemiseni!

Farmi ära...

Tere kallid blogilugejad!

On rööm teile teatada, et pärast mõningaid pingutusi oleme endale töö leidnud - seekord viinamarja farmis. Farm asub Dunsborough lähedal, Perthist 250 km lõunas.




Põhitööks on viinamarjataimede harvendamine kuid tuleb teha ka üldist farmitööd. Üldiselt väga lihtne töö, kuid not so much fun!

Asi näeb välja taoline:


Tööd pidi olema umbes kuuks, seega eks tulevik näitab kuidas minema hakkab!

No worries...

Auto, Auto, Auto

Ajalehti kümneid kordi lapatud ning paljudesse kohtadesse helistatud suundusime lõpuks ühte õnneliku vaatama. Valituks oli 1979 aasta Toyota Cressida, 2.6 mootor, automaat kast ning sedaan kere. Väljast väheke hooldamata, kuid mootor ja sisu oli vinks-vonks. Hinnaks 500 dollarit.

Töö otsingud

Hommikul tõusime hea tujuga, et vastu minna uuele päevale. Eesmärgiks oli leida töö. Seega suunudusime hommikul kohe tööbüroosse, enamus töökohad olid hetkel tüdrukutele, ning meil soovitati järgmine päev tagasi tulla. Sellegipoolest moraal pole langenud ning me suundusime ajalehe järgi. Huvitavamad tööökuulutused ringitatud, ühendust võetud - selgus, et seekord olime hiljaks jäänud, enamus töökohad olid juba läinud.

Vahepeal suhtlesime ka eestlastega, kes kuu varem olid jõudnud Austraaliasse. Nemad soovitasid meil auto muretseda, kuna see pidi meid tööotsijate nimekirjas esiridadesse tõstma!

See sai kõrvataha pandud ning kuna tööd pole täna leidnud, suundusime autot otsima..

Austraalias

Riigis sees, vaatasime mõne hosteli kuhu ööseks minna saaks. Sõitsime bussiga linna mis maksis 150 EEK-i (8km ja buss oli viimane ront mis purunes poolel teel.) Linnas maandutud istusime kohvikusse maha ning tegime plaani, siis märkasime ka hosteli, kuhu sisse kolisime. Linnas toidupoodi otsides kohtusime eesti neiudega kellelt täpsemaid poe kordinaate pärisime. Tuli välja, et neiud olid ise saabunud eelmine päev ning juba võtavad ette teist Austraalia ringi. Üldiselt on suht nigel seis toidupoodidega, enamus linnad on Woolworth-i marketeid täis, mis on üpriski kallid. Näiteks enamus õlled on 0.33 liitrised, mis maksavad 40 ja peale EEK-i

Kuna 30h magamata, tuleb korralik uinak teha.

Järgmise päeva hommik: Kohapeal tegime endale ühe telefoninumbri. Valisime Vodafone, millel küll maal levi pole, aga esialgu piisab. Kogu kupatus läks maksma 40 daala, mis sisaldas: kõnekaart 10 daala, kõneaeg 30 daala. Kokku saime krediiti 150 dollarit, mis tundus vägagi ahvatlevana(nüüdseks võib õelda, et 150 dollari eest sai räägitud nädal aega!)

Tel.nr thetud, sai kümneid kilomeetreid erinevate officite vahel joostud, et töötamiseks vajalik paberimajandus korda ajada. Lisaks sai tehtud ka kohalik pangakonto ja pangakaart. Pangas oli uskumatult hea teeninidus, sõbralik, südamlik, täiesti uskumatu.

Hey mate, how are you?

Selliseid ütlusi kuuleb siin igal sammul, inimesed on kõik väga sõbralikud ning nendega on väga lihtne vestlust alustada. Arvatavasti sellepärast on endalgi rõõmus tuju...


Kui keegi kontakti tahab, siis 041 53 28 666

Lendamine Perthi

Päev käes. Polnud muud midagi kui austraaliasse lendama hakata (kes veel ei tea siis lendame marsuudil Tallinn - London Stansted - Kuala Lumpur - Perth)
Kuuest õhtul startis lennuk Tallinnast. Sõiduvahendiks seekord EasyJet-i Airbus. Lennukis oli kitsas kui loomavagunis kuid pole hullu, see oli kõigest 2 h ja 30 minutiline lend. GMT 19.00 jõudsime Londonisse. Kahjuks internet oli kõik tasuline, seega tuli 27h ilma läbi ajada.


Puhata sai korralikult kuni poole üheksani. Silmi lahti tehes oli üllatus suur - mind ümbritsevad korravalvurid olid kiilaka (Kalle) vahele võtnud, kuna mina reisisin koos temaga otsiti ka minu pagas läbi. Asi lahenes seekord rahulikult - ilmselt oli see shokolaad mille vastu näljane koer huvi tundis! Lend väljus EET 3.25, seega oli aega rohkem kui küll.


Pool 2 öösel check-in läbitud istusime lennukisse. Lennureisil saime tuttavateks ka eesti härradega kes reisisid Melborne. Lend kestis kokku 12 h, maandusime pool tundi varem kui plaantiud, seega jäi meil ümberistumiseks 3 h. Malaysias lennukist maha astudes oli yllatus suur – sooja oli 28 kraadi. Õhk oli niiske kui saunas. Pagasi saime kätte küll viimasena kuid sellegipoolest asjade kulg oli meile positiivne. Kui Check –In tehtud, oli aega veel ühe odava BigMc eine jaoks.(umbes 40 EEK-i)


Kohaliku aja järgi 00.05 lahkus lennuk. Samuti AirAsia, Lend kestis 6h 30 minutit. Pool 7 hommikuk maandusime Perthi Rahvusvahelises Lennujaamas.